Kuidas saada sõpradeks...

Refereerides laste hetke lemmikraamatut "Lotte", kus pisike jänes Albert küsib emalt, et kuidas öelda teisele lapsele, et saame sõpradeks? Vastab ema, et see on lihtne...lähed ja ütled, et saame sõpradeks ning veel parem kui Sul on kaasas tükike kooki, nii saab sõprusele kohe mõnusalt magusa alguse.

Ulatan tüki tema enda küpsetatud kooki (mis saab olema meie perel 10.mai tähtpäeva lauda kaunistamas)ja tahaks saada blogisõpradeks.

Ma olen nagu jänes Albert, jälgin tema tegemisi ja vahel, kui miskit eriti meeldivat on olnud, jätan käpajälje. Blogimaailm on täis imelisi inimesi, keda tegelikult reaalses elus ju ei kohta, üksnes virtuaalselt - ja ikkagi on vahel tunne nagu oleksime vanad sõbrad. Mis ma pikalt ikka heietan...pakun tüki kooki ;o)

Pitsa

Helistasin peremehele, et küsida õhtusöögi eelistusi: kas india pärane kana + riis või pitsa. Eelistati viimast.
Aegade jooksul on välja kujunenud mul omapärane pitsapõhja taigna retsept. Kui esimesed katsetused tegin täpselt retsepti järgides - ja alguses ei õnnestunud niinagu vaja...siis pidasin meeles, et küll kunagi ikka õnnestub. Lähenesin asjale loominguliselt ja tundega.
Vaja läheb ca 20 gr pärmi (mina võtan 50 gr pärmi paki ja murran selle pooleks - väiksema poole kasutan taigna jaoks)
1 tl kuhjaga suhkrut
Vedeldan pärmi suhkruga, lisan 1 tl soola
Seejärel lasen kraanist sortsu sooja vett (kindlasti sooja) - koguseliselt ehk 1,5 kuni 2 dl
Lisan tunde järgi oliivõli (ca 0,5 dl maksimum) - segan läbi ja siis lisan jahu
Jahu pane nii palju, et tainas lööb kausi küljest lahti ning saad käte vahel mudida ja rullida, ilma, et käte külge kleepuks (pakun et 4-5 dl jahu kulub).
Mässan ca 5-10 minutit taignaga, panen tagasi kaussi. Kausi asetan kilekotti, teen peale sõlme ja asetan sooja vette, kus tainas kerkib 30 minutit kuni 45 min.
Kerkimise ajal valmistan ette pitsa peale minevad ained, eks igaüks oma maitse järgi...meie pere lemmikuks on sink ja kõige peale viskan merevaiku.
Seejärel maksimaalsel kuumusel ahju ja oluline, et alumisel siinil küpseda lasta ning alt kuumusega. Ahjus on pitsa maksimaalselt 7-8 minutit...ja palun sööjad lauda.

Küpsetasin leiba

....Näib nagu ei oleks ma vahepeal üldse köögis toimetanud ;o)

Eile küpsetasin leiba...nagu presidendiproua. Õnnestus, kuigi mees arvas, et oles võinud veidi vähem suhkrut panna - eks siis järgmine kord olen targem ja nii iga kord õpin miskit uut. Eriti mõnus oli panna peale soolast võid ja võtta esimene amps sooja leiba - mmmmmm mõnus. ei taha mingeid veksleid välja jagada - näib, et meie pere ostab tulevikus poest kõike muud v.a. leib...saiaga on selline lugu, et seda peaks küpsetama igal hommikul, n.ö. värsked kuklid...aga kas see saab olla eesmärgiks omaette.

Üldjuhul küpsetan igal nädalavahetusel miskit magusat perele. Sedakorda siis rullbiskviiti. Pean endale tunnistama, et seekord pingutasin jahuga üle...ei olnud nii pehme kui tavaliselt. Arvasin, et kui on tegemist hiigelmunadega, võiks panna kuhjaga jahu aga võta näpust, tuleb ikka nii panna nagu tavaliselt, küllap ei sõltu rullbiskiviidi puhul pehmuse aste munade suuruse ja jahu vahekorrast - olgu see mulle õppetunniks. VAhele panin Esko talu imelist mahe-kohupiima, mille segasin maasikatoormoosiga - milline imeline värv - roosa.

Feta-juustuga küpsetatud kana ja hurmaad

Kiire ja kerge õhtusöök

Vaja läheb 2 kanafileed, 1 väike pakk hapukoort ja 150 gr fetajuustu (kasutasin basiilikuga fetat, Eesti mahetoodang)
Kanafileed rullisin üle taignarulliga, maitsestasin ainult pipraga. Hapukoore hulka lõikasin väikesed fetajuustu tükikesed - segasin läbi. Panin veidike oliivõli ahjuvormi põhjale, asetasin fileed vormi, valasin üle hapukoore ja fetajuustu seguga ning 200 kraadi juures ahju küpsema ca 30-40 minutit. Asetasin keskmisele siinile.

Alumisele siinile asetasin ahjupanni, millele lõikasin juurikad: porgandid, porru, paprika, varsseller. Juurikad valasin üle oliivõli ja vahemere ürtide seguga. Lõhn oli vapustav, porgandeid lasin veidi aega tõmmata õli-maitseaine segus. Küpsesid sama kaua kui kana. Segasin aegajalt juurikaid.





Inspiratsiooni sain Thredahlia blogist.
Lõikasin hurmaadel kaaned maha, õõnestasin koorimisnoaga sisu välja. Sisu hakkisin kahvliga peenemaks, kuna hetkel ei ole pehmeid hurmaasid saada, ent ahjus tegemiseks sobivad kõvema koorega hurmaad suurepäraselt. Ühele osale hurmaadest panin lisaks veidi mascarponet, mandlilaaste, veidi vanillisuhkrut ja tilgake konjakit. Teisele osale panin kohupiimakreemi, kuhu lisasin tsipa rosinaid, vanillisuhkrut ja mandlilaaste. Toppisin täidise hurmaade sisse ja ahju küpsema, lasin 200 kraadi juures küpseda ca 13-15 minutit, kuna koor oli kõvem .... maitsesid taevalikult.

Kogu köögis toimetamine, sh. ettevalmistus võttis aega alla tunni.

Kohupiimakook martsipaniga

Külmkapis oli kohupiima ja neelud käisid, millegi siidise ja suus sulava järele...lappasin kokaraamatuid, mida aegade jooksul on kogunenud 2 suure riiuli jagu ja ei leidnudki seda ÕIGET...katsetasin siis ise, lähtudes ainetest, mis olemas.

I ETAPP - koogi põhi
võtsin 150 gr võid, 3-4 spl suhkrut ja 1 dl jahu ning hakkisin kõik korralikult läbi, seejärel lisasin sortsu vett ning mikserdasin kokku. Panin 30 min külmkappi tahenema

II ETAPP - kohupiimakreem
3 muna vahustasin 1,5 dl suhkruga - tugevaks vahuks. Seejärel lisasin kodus olemasoleva kohupiima (kaalusin ära ja selgus, et oli 426 gr), veidi hapukoort (täpselt ei mõõtnud aga ca 1 dl) - vispeldasin korralikult siidiseks ja seejärel veidi jahu (ca 2 spl) - segasin läbi. Viimasena lisasin peened laastud martsipani. Martsipani lisasin ca 100 gr.

Panin taigna lahtikäiva koogivormi põhjale ja äärtele ning 200 kraadisesse ahju 10 minutiks eelküpsema.
Võtsin ahjust välja ja katsin taigna kohupiimakreemiga. Ahjus oli kook 200 kraadi juures 30 minutit ja siis lasin 10 minutit suletud ahju ukse taga taheneda, keerates temperatuuri 0. Veidike süda küll muretses martsipani tükkide pärast, ent nagu selgus pärast - oli martsipan ilusasti taignale vajunud ning sulanud, jättes kohupiimakreemi imeliselt siidiseks ja õhuliseks. Kui saaks veel edasi anda imehead lõhna mis ahjust kogu küpsemise vältel tuli...suu hakkab vett jooksma. Kohupiimakreem kerkis kahekordseks, jahutudes vajus küll alla, ent siidisus ja õhulisus püsis ka siis - ei muutnud nätskeks. Maitses hästi õhtul nii piimaga kui ka hommikul kohviga.